tänapäeval, kuid Soloni reformidega kärbiti suursuguste eesõigusi ning suurendati vaeste võimalusi osaleda riigiasjades. Kultuuri vallas sai draamakunst alguse just Ateenast, kus veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest kasvasid välja kaks erinevad zanrit: tragöödia ja komöödia. Tragöödiad oli tõsised ning mõtlemapanevad näitemängud ning komöödiad seevastu väga pilavad. Kuulsa näitekirjaniku Sophoklese teos ,,Kuninags Oidipus" on tänapäeva koolides kohustulikuks kirjanduseks, mis näitab, et Vana-Kreeka tragöödiaid hinnatakse siiani. Ka lüürika ehk luuletuste ettekandmine pärineb Vana-Kreekast. Mõiste ,,lüürika" tulenebki sellest, et tolajal kanti luuletusi ette muusikalise instrumendi lüüra saatel. Eelmisel aastal (2008) Hiinas Pekingis toimunud olümpiamängud on samuti alguse saanud Vana-Kreekast. Esimesed olümpiamängud peeti aastal 776 eKr peajumal Zeusi auks. Võisteldi
järgmiseisse parlamentidesse uus konflikt. 1653. ajas Cromwell parlamendi ja Riiginõukogu laiali. Kehtestati sisuliselt sõjaline diktatuur, võim vabariigis läks Cromwelli kui lordprotektori kätte. 1660. sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite monarhia taastamiseks Inglismaal. Kokkuleppes nähti muuhulgas ette parlamendi vaba kogunemine. Inglise parlament oli taastatud, kuid tekkisid selle õigustega seotud probleemid. Uus kuninags Charles II ei pidanud aga kokkuleppest kinni. Kuninga omavoli vastu koostas parlament 1679. Isikuvabaduste Akti, mille kohaselt tohtis inimese vahistada vaid kohtuniku kirjaliku korralduse alusel. Esile kerkis terav troonipärimisküsimus ja sellega seotud usuprobleemid. Charles II järglaseks oli määratud tema vend(troonil James II nime all), kes aga oli katoliiklane. Kardeti, et ta taastab katoliikluse Inglismaal. Opositsioon esitas kandidaadiks Jamesi
annaabi.ee 
