Denisi kiriku surnuaeda. Louis XVI ja Marie-Antoinette vangistusega algas esimene Prantsusmaa Vabariik. Kasutatud kirjandus · ,,Prantsusmaa ajalugu" Gerard Labrune, Philippe Toutain 2000 · ,,Inimene, Ühiskond ja Kultuur III osa Uusaeg" M. Kõiv 2006 · ,,Troonilt tapalavale: Kroonitud peade verine lõpp" Helga Thoma 2002 · ,,Kuningate viimased päevad" Patrice Gueniffey 2014 · ,,Kroonitud võõral maal: Kaheksa kuninglikku printsessi" Tema Kuniglik Kõrgus Kenti Printsess 2000 · ,,Prantsuse kuningannad" Gerd Treffer · https://en.wikipedia.org/wiki/Louis_XVI_of_France · https://en.wikipedia.org/wiki/Marie_Antoinette ·
Sellega alustas 1735. a. Itaalia arhitekt Filippo Juvara. Pärast tema surma jätkas 1736. a. töid teine Itaalia arhitekt Giovanni Battista Sacchetti. Ehitused kestsid aastakümneid ja Felipe V suri enne palee valmimist. Esimesena kolis palee lõunatiiba 1764.aastal kuningas Carlos III. Palee valmimist toetasid ka paljud teised itaalia arhitektid. 19. saj. lõpetati tööd paleed ümbritsevate marmorkujude ja taimestikuga. Publikule avati 1950-ndal aastal mitte enam kuningliku residentsina. Kuniglik perekond elab praegu 16. saj. Palacio de la Zarzuela`s. Carlos III ajal Sacchetti lihtsustas Juvara projekti: graniidist ja lubjakivist fassaade kaunistavad joonia sambad ja dooria piilarid (tugisambad), klassitsistlikus ja barokkstiilis kõverjoonelised kolmenurksed ehisviilid rõdude kohal, elegantsed tulbandikud, arvukad Hispaania valitsejaid kujutavad skulptuurid. Palee põhjaküljel asuvad Fransesco Sabatini aiad. (Fransesco Sabatini Carlos III aegne arhitekt, planeeris aiad).
Tutanhatonist sai Tutanhamon. Eje tuli siis võimule, suri ära ja Hornemheb viis siis selle tagasipöörde löpuni. Hornemheb esimeen mittekunglikust soost sõjamehetaustaga kuningas. See Ehnitoni valitsemine 14 saj on siis ühesõnaga küllaltki tähelepanuväärne ajajärk egiptuse ajaloos. Hornemhebil endal poegi polnud, pani oma sõjapealiku pukki. Olulise osa 13. sajandist valitses siis see kolmas nn kuniglik sõjapealik Ramses II. Sai väga noorena juba võimule. Need järgnevad kuningad kõik näevad tähtsana oma aasia alade tagasivõtmist milletõttu jrgneb siis suht sõdaderohke ajajärk. Ramses II pidas oma 5. valitsusaaastal maha suure lahingu Kadeš-i lahing. Tema kirjeldas seda teksitdes kui suurt võitu, kuid ilmselt nii hiilgav see polnud, sest Kadeši linna nad kätte ei saanud. Hetiitide kirjades on kirjas, et nende jaoks oli see hoopiski suur võit. Oma 21
annaabi.ee 
