Eesti riigi rajamine
Peaprobleem: Riigivanemal puudus õigus riigikogu laialisaatmiseks, riigikogul
liiga suur võim (saab valitsuse laiali saata) põhiseadus oli liiga demokraatlik,
riigipea puudus- nii tekkis oht, et seadusandlik võim domineerib täidesaatva
võimu üle. Riigivanem ei saanud olla kahe võimu vahel,sest puudus õigus
Riigikogu laiali saata ning valitsuse umbusalduse korral tuli tagasi astuda.
Parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel muutus suuremaks. Esimene põhiseadus
toimis kuni1930aastate algul vallandunud kriisini.
Hea: Rahval suurem osalus poliitikas, kohalikud omavalitsused iseseisvad.
Majanduselu
Esimene samm radikaalne maareform, mille aluseks10,okt1919 vastu võetud
maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa. Kokku loodi 35000 uut
asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõja sõjamehed, seejärel teised
soovijad. Asunike põli polnud kerge, sest alustati mittemillestki,kuid tänu
maaomanike töökusele jõudsid uued talud kiiresti järjele