Ajalugu - Rootsiaeg, Liivisõda
VENEMAA VALLUTUSED LIIVIMAAL
Moskva pakkus endisele Saaremaa asevalitsejale Taani hertsog Magnusele kõlavat
Liivimaa kuninga tiitlit. 1570. alustas Magnus koos Vene vägedega Tallina esimest
piiramist. 1577 alustasid Vene väed Tallinna teist piiramist, mida sedapuhku juhtisid
Vene enda väeülemad, seegi kord ei suutnud nad märkimisväärset kahju tekitada,
küll aga hävitasid venelased Pirita kloostri. Ebaedu Tallinna all tegi lõpu Liivimaa
kunginriigile Põltsamaal. Tsaari kättemaksu pelgav Magnus aga vahetas poolt ja astus
hoopis Poola teenistusse.
LIIVI SÕJA LÕPP
1578. aastal alustas Stefan Batory ulatuslikku pealetungi venelaste vastu, ta tahtis
vallutada Moskva ja dikteerida seejärel rahutingimused. Moskvani nad ei jõudnud,
kuid 1582. sõlmiti Venemaa ja Poola vahel rahu, mis andis kõik venelaste vallutused
Liivimaal Poolale. 1582. tulid ootamatult rootslased ning vallutasid Rakvere, Narva