Suur rahvaste ränne
Lääneslaavlased (poolakad, pomoraanid, obodriidid, sorbid, tsehhid ja slovakid).
Lõunaslaavlased (sloveenid, serblased, horvaadid ja bulgaarlased).
Protoslaavlased elasid sugukondadena, mis koosnevad nn suurperedest. Mitu sugukonda
moodustasid liidu, mida juhtisid vanemad. Hõimujuhtidest kujunes järk-järgult aristokraatlik
ülemkiht. Slaavlaste valitsejatiitlid on laenatud teistest keeltest: kunedzi (vürst) on tuletatud
germaani keelest (König), korlji (tsehhi kral) Karl Suure nimest, tsaari tiitel roomakeelsest
caesar' ist.
Slaavlased tegelesid maaharimise, jahi, kalapüügi, loomapidamise ning mesindusega Lisaks
tegutsesid eelkõige linnades erinevad käsitöölised: sepad, puussepad, kudujad, pottsepad.
parkalid, köösnerid jne. Kaubavaheta toimus slaavlastel piki jõgesid. Toorainet (mesi, vaha,
loomanahad) vahetati kangaste, relvade, tööriistade, ehete, kulla ja hõbeda vastu
annaabi.ee 
