Keskaja linnas
vähegi võimaldas, tehti tagaõue juurviljapeenrad.
Tänavaelu:
Kuigi keskaegsed linnatänavad olid oma kõrgete ja kokkusurutud astmiksmajadega
käänulised ja hämarad käis tänavatel vilgas tegevus.
Tänavalt kostis kohutavat lärmi. Seal segunseid kõikvõimalikud helid ja hääled nii
rändkaupmeeste käristid ja hõiked, hobuse kabjaplagin, laste nutt, käsitööliste tööriistade
tekitatud müra jne. Veekandjad saalisid tänavail nii suvel kui ka talvel: nad tõid oma
kundedele kaevust vett, sest veevärk puudus. Poed ja töökojas avanesid otse tänavale. Igal
poel, töökojal oli nii öelda oma logo. Lukksepaukse kohal rippus võti, rätsepatöökoja
juhatasid kätte käärid jne.
Igal tänaval oli oma eripära. Käsitöölised ja kaupmehed tegutsesid eraldi tänavatel või
linnaosades. Asupais valiti enamasti praktilistel põhjsutel: parkalid töötasid jõe ääres, sest neil
annaabi.ee 
