EESTI MUINASAEG
etapp- noorem kiviaeg e NEOLIITUKUM. Ajastu tähtsamaks tunnuseks on esimese
tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. Lühidalt tähendab see et inimesed õppisid
valmistama veekindlaid savinõusid ja hakkaisd oma asulatkohtadesse potikilde maha
jätma. Vahemere-äärsetel aladel tähendas neoliitikum ühtlasi üleminekut
põlluharimisele,mis Eestis toimus hiljem. Vanim Eestist leitud potikillud esindavad
nn Narva keraamikat. Seda valmistasid kundalaste järeltulijad.
* U 4000 a eKr e u 6000 a tagasi hakkas Eestis levima nn kammkeraamika kultuur.
See kasvas välja nn Narva kultuurist. See aeg tuli eestissee paljus sisserändajaid, võib-
olla Karjalast v kusagilt Volga ülemjooksult. Kammkeraamikale nime andnud
anumad olid valmisatud mitte kedral,vaid kokku voolitudlaiadest savilintidest.
Nõusid kaunistasid lohukesed aj kammitaolise esemega vajutatud mustrid.Anumate
põhi oli alt ümar, mõnikord peaaegu koonusjas