Järjest enam hakati kasutama traditsiooniliselt taunitud hõberaha. samas spartiaadide hulk vähenes. 4. saj II poolel oli spartiaate vel vaid u tuhat. Kodanikest sõjamehed tuli asendada palgasõduritega. 10 000 retk Aasiasse. 401 a. eKr alustas Kyros enam kui 10 000 kreeka hopliididiga eesotsas sõjaretke Artaxerxese vastu. kYROSE vägi jõudis suuremat vastupanu kohtamata Mesopotaamiasse ja purustas vastased Kunaxa lahingus. Kreeka sõjamehed murdsid tänapäeva Kurdistani musta mere kagurannikule. Korintose sõda ja Kuningarahu: 395 a. e. Kr moodustasid Teeba Korintos Ateena Argos ja mõned teised riigid Sparta- vastase liidu. Puhkes nn kORINTOSE SÕDA. Võitlus toimus ka Väike-Aasia rannikul ja rannikuvetes, pärast seda koondus võitlus Korintose ja Isthmose maakitsuse ümber. Pikkade läbirääkimiste tulemusel, mida Sparta poolt juhtis väejuht ja
401. a. võis Kyros enam kui 10000 kreeka hopliidi eesotsas (millele lisandusid arvukad Aasia väed) alustada sõjaretke Artaxerxese kukutamiseks. Kreeka palgasõdurite seas oli ka tulevane ajaloolane, Sokratese õpilane Xenophon Ateenast, kes retke sündmused tagantjärgi kirja pani, kirjutades peale selle ka põhjaliku üldkäsitluse Peloponnesose sõja lõpu ning 4. sajandi esimese poole Kreeka ajaloost. Kyrose vägi jõudis suuremat vastupanu kohtamata Mesopotaamiasse, kuid Kunaxa lahingus Babylonist loodes, kus kreekased oma vastased puruks lõid, sai Kyros surma. Enamus tema väest jooksis laiali ja läbirääkimistele 36 meelitatud kreeka palgasõdurite pealikud tapeti. Kuid kreeklased valisid endale uued juhid teiste seas Xenophoni ja murdsid pärslaste vastuseisust hoolimat läbi tänapäeva
annaabi.ee 
