Saatanlik piibel
Ma
osalesin mingil kesköörituaalil Viktoria-ajastu kiriklas, mida oli kasutatud Saatanakiriku
peakorterina. Sellest kõigest kirjutasin ma ühe tõsise artikli, kuid tuli välja, et minu kirjutis ei
ole üldse see, mida tahaks avaldada üks endast lugu pidav ajakiri. Nemad olid huvitatud ainult
sellistest lugudest, milles on kirjutatud satanismi väärastustest. Lõpuks avaldas üks
meesteajakiri 1968. aastal esimese täieliku artikli LaVeyst, Saatanakirikust ning LaVey
kummutud vanadest saatanalegendidest. Artiklis kirjutati Saatanlikust Piiblist, mida satanismi
järgijad kasutavad kui oma elu mudelit ja juhti. Mu artikkel ei olnud lõpp(nagu on see olnud
mu teiste teemadega), vaid algus pikale ning südamelähedasele sidemele satanismiga. Ma
kirjutasin LaVey eluloo ,,Saatana kättemaksja" (1974). Pärast selle avaldamist sai minust
Saatanakiriku täieõiguslik liige ning lõpuks ka preester see on tiitel, mida uhkelt koos teiste