TÖÖLISKULTUUR (ELAMISTINGIMUSED, KORTERITE SISUSTUS)
Sajandivahetusest alates magati üldiselt kahe lina vahel, varem oli kasutatud üksnes aluslina.
Esialgu kaeti voodi ja padjad päevaks magamistekiga, ent peatselt ilmusid voodite peale
linnamoe kohaselt päevatekid. Imik magas hällis, linnas üha sagedamini korvis, 2-5 aastane
laps enamasti vanemate voodis.
19. sajandi lõpus muutus sisustuse oluliseks osaks kummut. Peale tarbeväärtuse oli
kummutil korteris kaunistav otstarve. Töölispere koondas kummutipealsele oma iluasjad,
tollase väikekodanliku moe kohased esemed: 2 küünlajalga, 2 ühesugust vaasi, pereliikmete
raamitud fotod, paljud hoidsid seal ka piiblit, lauluraamatut ja fotoalbumit ning portselanist ja
kipsist nipsasju.
Ka riidekappe hakati sajandivahetusest peale sagedamini tellima. Tavapäraselt seisis
kapp vanemate voodi ees, ka jaotati sellega tuba puhtaks ja köögipooleks. Paljud pered ei
jõudnudki riidekappi muretseda