"kummutatu" - 1 õppematerjal

19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt

Moraal kui maailmaolemus oli vabadus ja autonoomsus. Riukalik skepsis – Kanti teoreetiline filosoofia ja puhta mõistuse kriitika olid skeptilised, sest need polnud teoreetiliselt tõestatavad. See, mida teoreetiliselt tõestada ei saa, seda tuleb praktiliselt postuleerida. Kant lähtus sellest, et moraal on faktiliselt olemas ja on ratsionaalne eeldada, et on olemas selline maailm ja talle olemuslik moraal ja seega ka vabadus. Salakäik vanale ideaalile – kummutab kõik ja siis kummutatu seab jälle ülesse praktilises filosoofias. Nietzsche ütleb, et teoreetiline filosoofia Kantil on seega pettemanööver, et salaja ikkagi tuua tagasi vana ideaal. On olemas siiski maailm, mille olemuseks on moraal. Reaalsusest tehti „näilisus“ tähendab, et see pole asi ise, vaid see kuidas asjad nähtuvad. Nietzsche jaoks reaalsus oli meeltega tajutav maailm. Asi ise pole aga meeltega kätte saadav. Asi ise Nietzsche jaoks on valelik maailm, sest ta ei tunnista asja iseendas. Ptk 11