KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
1. Elektilisus vaadete stiilide ühendamine. Modernistlikud voolud (näiteks sümbolism,
impressionism, sürrealism jne) tegelesid kunstilis-tunnetuslike piiride avardamisega, avastasid uusi
väljendusvahendeid. Lõpuks tundus, et midagi uut pole veel võimalik teha. Selline tõdemus
tähendaski postmodernistliku ajastu algust. On väidetud, et esimene postmodernist oli kunstnik
Marcel Duchamp. Tema kuulsaim taies selles vallas oli 1917 ,,Purskkaev", mis kujutas endast
kummmulikeeratud pissuaari. Duchamp püüdis selgusele jõuda, kas on võimalik teha midagi, mis ei
ole kunst. Andis selelle eitava vastuse. See on tüüpiline postmodernistlik vastus: kunst, kunstiteos
võib olla sisuliselt ükskõik mis. Kuna edasi ei osatud minna, siis võeti ette vanade ja
traditsiooniliste ning modernistlike uuenduste ümberjagamine, läbitöötammine, analüüsimine ja
taaskordne kasutuselevõtt. Postmodernismi eklektilisus tuleneb sellest, et ta kasutab, töötab läbi ja