Novell: Täiesti tavaline päev
Sõidan
liftiga alla. Mingid venelased on jälle seinad täis sodinud. Kuradi tatid. Lähen parklasse
autot otsima. Vajutan võtmetel nuppu ning leian auto tagatulede vilkumise järgi üles.
Istun autosse. Külm on. Panen auto tööle ja keeran soojenduse põhja. Annan paar
korda gaasi. No on mõnus hääl. Lükkan plaadi raadiosse ning keeran heli kõvemaks.
Head kõlarid mul ikka. Bass on muhe. Annan veel paar korda enne tagurdamist gaasi ja
manööverdan välja. Kohalt võtan ikka kerge kummivilinaga ära. Jõuan esimese
valgusfoori juurde. Punane on. Vahet ei ole. See on tumekollane. Sõidan üle. Mingi tüüp
laseb signaali mulle. Talle näitan keskmist sõrme. Teen parempöörde ja jõuangi Volli
juurde. Pean ta maja ees kinni ja annan mõnusalt gaasi. Volli tuleb majast välja ja
kõnnib särgiväel minu auto juurde. Ma lasen akna alla. Volli ütleb: ,,Mõnus hääl." Mina
muigan. Tulen autost välja ja me lähme majja. Mingi kärsahais on. Ütlen: ,,Kuule mees,
annaabi.ee 
