Kummitustega seotud uskumused noorte seas PMG näitel
1921.aastal arst W.H.Wilmer avaldas ühe veidra artikli kummitusmajast. Perekond H kirjeldas
kummaliste nähtuste teket, kui nad kolisid vanasse majja. Nad teatasid, et kuulsid mööbli ringi
liikumist, imelikke hääli öösel ja nähtamatu olendi juuresolekut. Lisaks väitsid, et tunnevad
nõrkust ja nagu keegi suruks neid vastu voodit. Hiljem selgus, et vigane ahi täitis nende maja
süsinikmonooksiidiga, tekitades hallutsinatsioone. Ahi parandati ning pere jätkas elamist ilma
kummitusteta.
Psühholoog Christopher French seletab: ,,Kummitustesse uskumisel on motiveeriv külg. Me kõik
tahame uskuda elu pärast surma. Idee meie suremusest ei tekita üldiselt rahulolu. Me leiame, et
palju lihtsam on uskuda asjadesse, mida tahetakse uskuda.’’
Šveitsi teadlased viisid läbi eksperimendi, kus nad elektriliselt stimuleerisid epileptiku patsiendi
aju. Patsient raporteeris, et tema taga olevat istunud vari, kes imiteerib kõiki patsiendi liigutusi.