Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
Romantilised
külaelukujutused olid omased järgmistele kirjanikele: Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert
Jakobson („Tiiu, üks õige laste-ema ja majapidaja“ 1880), Lydia Koidula.
Osa romantismist on gootika, näiteks L. Koidula „Tammiste küla „veskitondid““. Selle esmatrükk
ilmus Jannseni nime all. Gootiloo kese oli armastuslugu, kuid selle kõrval kulges liin üleloomulike
jõudude, ebausu või kurjuse vms teemadega. See on gootijuttude paroodia. Külaelanikud
paljastavad kummituslike seikade saladuse. Seda võib lugeda ka kriminullina. Moraal: ärge uskuge
igasugu jutte; kummitusi pole olemas. Gootilugusid võiks tänapäevase terminiga nimetada ka
etnoõuduseks.
2) Realism
Realismi esindab E. Vilde „Külmale maale“, mis näitab viletsust ja vaesust halastamatult,
ilustamata. Paradoksaalsel kombel õudus ja tumedus ilmneb see rohkem realistlikus tekstis. Vilde
konstrueerib imaginaarse kõrvalpilgu saksa soost reisija näol. Autor saab saksa vaatele oma