Litograafia
sajandil suuretiraaziliste väljaannete
trükkimisel.
Eesti esimesi litotöökodasid asutati 1835. aastal Tartus.
Tänapäeval kasutatakse litograafiat põhiliselt kunstis, trükitööstuslikku litograafiat
asendab ofsettrükk.
Esimese litograafilise trükimasina ehitas New Jersey paberitootja Ira A. Rubel 1906.
aastal. Selles trükimasinas kanti kujutis trükisilindrilt kummiplaadile ja sealt edasi
paberile. Taolist tehnoloogiat, kus kujutis trükitakse paberile kummisilindri abil,
kasutavad peaaegu kõik tänapäevased ofsettrükimasinad.
Litograafia liike:
Autolitograafia puhul kantakse kujutis litokivile vahetult ja seda tehakse kas rasva
sisaldava tusiga (tusimaneer) või karestatud litokivile pliiatsi või kriidiga (kriidimaneer).
Fotolitograafia puhul kantakse kujutis litokivile fotograafiliselt.
Kromolitograafia võimaldab mitmevärvilise kujutise trükkimist.
Tuntumaid litograafe:
Maailmas
· Lovis Corinth (18581925)