Rooma kirjasõna ja kultuur
Vabariigi lõpul võtsid teatri etendused veelgi rahvapärasema ilme. Teravmeelset
dialppgi asendas labastel zestidel põhinev lihtsameelne koomiline nail. Et sellised
näitemängud haritud ja nõudlikut publikut ei rahuldanud, hakkas osa kirjanikke
näidendeid ainult lugemiseks kirjutama.
Kõnekusnti areng
Rooma vabariigis sõltus poliitiku edukus sellest, kuidas ta suutis senatis,
rahvakoosolekul või kohtus oma vastaste seisukohti kummatada ja veenda teisi
omaenda seisukohtade õigsusse. Setõttu põõrati kõnekunstile suurt tähelepanu. Et
kõnekust oli juba kõrgel tasemel Kreekas, siis kasutasid rooma kõnemehed -oraatorid-
meeldasti kreeka eeskujusid. Oli üsna tavaline, et noored rooma aristrokraadid käisid
Kreekas sealsetelt kõnemeestelt õppust võtmas.
Paljude teiste oraatorite seast tõuseb esile Cicero. Ta pärines ratsanikuseisusest ning
saavutas kuuluse hiilgavate kohtukõnedega