Modernistlik luule: tunnused- eklektilisus, luule ei põhine ühtsel kultuurisüsteemil, ärapöördumine tehnoloogia ja teadvuse saavutustest, linn oluline teema ja motiivid. Kaasaja probleemid, keel ja struktuur, müüdid ja sümbolism. Absurditeater- olemise mõttetus, näidates igapäeva elu absurdsust sunnitakse publikut otsima ehtsat olemist. Kummastumine- tegelased liiguvad kui unenäos, ei üllatu millestki ning see üllatab/kummastab publikut- paneb teda mõtlema. Psühhoanalüüs mõjutas: sisemonoloog, teadvuse voll (lause hävitamine). Aineks inimese sisemaalim. Süvapsüholoogiline lähenemine. Lugeja on kaasautor,sest arusaamiseks peab ta ise kaasamõtlema ja fantaseerima. Aeg modernistlikus teoses- ajaga mängimine, katkendlik aeg, erinevate episoodide reastamine. Põimunud aega- kõik on koos ühelhetkel. Eksistentsialism- kas elu väärb elamise vaeva? On olemas indiviidi
118 kord teist kuju, tulemusena kasvav segadus. on j¨aetud tr¨ ukikirja 119 144 kujusse, sama m¨ arki endas sisaldavad ( )( )( 127 130 )( ) on aga millegip¨arast saanud tr¨ ukikirjast erineva kuju. Asudes v¨alismaalasena kanji m¨arke ~oppima, kummastab sarnaste, kuid m¨argi t¨ahendusega mittehaakuvate elementide rohkus. P¨ usides kinni u ¨ksnes s~ojaj¨argsetes m¨argikujudes, on v~oimatu mingit s¨ usteemi luua. Poleks liialdatud v¨aita, et kirjareformid nii Hiinas kui ka Jaapanis on korra loomise asemel pigem segadust k¨ ulvanud. Ajaloolistele m¨argikujudele p¨ uhendatud lehek¨ uljed v~oivad k¨aesoleva t¨oo¨ mahtu arvestades tunduda tarbetult mahukatena, aga tahaksin