Esitlemine ja tutvustamine
Esimesena ulatab visiitkaardi noorem, ametialalt madalam. Ei maksa solvuda, kui
samaga ei vastata, sellega lihtsalt antakse märku, et edaspidised kohtumised
mingitel objektiivsetel põhjustel on välistatud.
On loomulik, et pärast esitlemist vahetatakse ka mõned laused või alustatakse
vestlust. Kõnelust alustab vanem, prestiižikam. Noorel inimesel tuleb alati oodata,
millal tema poole pöördutakse.
Tutvumisel ei pea alati kätlema, naiste puhul piisab naeratusest, meestel
kummardusest. Kui aga esitlemisel ka tervitatakse, ulatab alati esimesena käe see,
kellele isikut tutvustati. Kätlemistki tuleb õppida ja pole ülearune teada, et pikem ja
õrnem käepigistus reedab armunud olekut, südamlikku suhtumist; lõtv kätlemine
näitab ükskõiksust või tüdimust; seevastu väga tugev aga vitaalsust või
autoritaarsust; niinimetatud kahe sõrme andmist kätlemisel peetakse ülbuse märgiks,
ulatatud käe raputamist aga labasuseks. Kätlemisel vaadatakse teineteisele silma ja