17. saj kombed Eestis
Siin levitati
külauudiseid, tehti kaupa ja mängiti pilli.
Taludes tegeleti nagu mõisaladelgi viljakasvatusega, teisteks suureks tööalaks oli veel
loomakasvatus. Kasvatati lambaid, kitsi ja sigu. Lehma kasutati enamasti lihaloomaks. Igal
talul oli tavaliselt kirikusse minekuks ka hobune.
Talurahvas elas rehielamus, mida on nimetatud eesti fenomeniks. Talukoha keskuseks oli
"õlgkatusega elumaja, millel pole korstnat ega aknaid ning mille uks on nõnda madal, et
sellest ei saa ilma kummardumata sisse pugeda" (J. Chr. Petri) Vanemad ja lapsed magasid
ühes suures toas koos.
Kui maal keerles elu põhiliselt töö ja mõisa ümber, siis linnas oli kõige tähtsam osa
kaubandusel. Suur osa linna elanikest olid kuidagi viisi kaubandusega seotud. Tähtsaks
rahaallikaks oli kaugkaubandus, mille tollimaksudelt teeniti palja, sest väljamüügi kaupu oli
palju. Samuti osteti sisse erinevaid kaupu, mida siin maal saadaval polnud, näiteks sool,
metall ja tubakas
annaabi.ee 
