(lk 330 4. osa ptk. IV) Esmamulje Sonjast on petlik. Ta on arg, vaikne, peaaegu harimatu tüdruk ( lk 240 3. osa ptk. IV) Sonja on kõlbelisuse kehastus. Andestab Katerina Ivanovnale enda halva kohtlemise (lk 323 4. osa ptk. IV) Sügavalt usklik inimene, lähtub kristlikust moraalist, andestamisest. Ta on romaanis kristuse ideede kandja, märter, Absoluutse Headuse kehastus. Raskolnikov suudleb Sonja jalga ja neiu ehmumise peale ütleb talle "Mitte sind ei kummardanud ma, vaid ma kummardasin kogu inimlikku kannatust. (lk 327 4. osa ptk IV) Raskolnikov Sonja lähtub endast (egoist) lähtub teistest (altruist) püüab teha endale ise moraalireeglid kristlik moraal inimesed jagunevad väljavalituteks ja täideks inimesed on Jumala ees võrdsed rumal mõistus tark süda tahab maailma parandada inimene saab muuta vaid iseennast
luusisin nukralt ringi ja olin valvel. Läksin alla aeda ja ronisin üle kõrge plangu. Maas oli tollipaksuselt värsket lund ja ma nägin kellegi jälgi. Need tulid kivimurrust ja peatusid pisut trepi juures ja läksid siis edasi ümber aia. Oli veider, et nad ei läinud sisse, kuigi neid oli mulgu juures. Ma ei saanud sellest tolku. See oli kuidagi väga kummaline. Pidin jälgi mööda edasi minema, aga enne kummardasin, et neid uurida. Esiti ei märganud ma midagi, aga siis märkasin. Vasema kontsa all oli jämedatest naeltest rist, et kuradit eemal hoida. Silmapilk olin püsti ja leekisin künkast alla. Vaatasin ühtepuhku üle õla, aga ei näinud kedagi. Olin kohtunik Thatcheri juures 'nii ruttu kui sain. Ta küsis: «Noh, mu poiss, miks sa nii hingeldad? Kas tulid oma intresside järele?» «Ei, sir,» ütlesin, «on siis neid mulle tulnud?» «Oo ja, poole aasta intressid tulid eile õhtul
annaabi.ee 
