A.dumas Kolm musketäri terve raamat
«Jah, mõrvatud,» vastas parun. «Teie hoiatuskirja peale lasksin ma selle naise
areteerida ja andsin ta ustava mehe valve alla. Ta viis selle mehe kuriteoni,
653
surus talle pihku pistoda ja laskis tal tappa hertsogi. Võib-olla praegusel hetkel
maksab Felton oma peaga selle fuuria kuriteo eest.»
Kohtumõistjaid vapustas neile seni veel teadmata kuritegude ilmsikstulek.
«See ei ole veel kõik,» jätkas lord Winter. «Mu vend, kes oli teid teinud oma pärijaks,
suri kolme tunni jooksul kummalisesse haigusesse, mis jättis kogu kehale tinakarva
jäljed. Õde, kuidas suri teie mees?»
«Oo, õudust!» karjatasid Porthos ja Aramis.
«Buckinghami mõrvar, Feltoni mõrvar, minu venna mõrvar, ma nõuan õigust ja
teatan, et kui seda ei anta, siis ma võtan selle ise.»
Ja lord Winter läks d'Artagnani juurde, jättes oma koha vabaks järgmisele
süüdistajale.
Mileedi langetas pea kätele ja püüdis korraldada oma surmahirmust segipaisatud
mõtteid.