küüniatavaid hübriidelukaid ning silmi pungitavaid, irvitavaid või hoopiski hirmunult vastu seina surutud inimlojuseid. Motiivistikust leidis ka eksootilisi loomi, kellega skulptoritel oli eluskokkupuude vähetõenäoline. Loomade nagu ahvide ja lõvide kujutamisel lähtuti tõenäoliselt tolleaegsetest zooloogiaraamatutest ning kuna ka püüdlikumad ja oskuslikumad joonistused olid realismist ilmselt üsna kaugel, võis skulptuuri tulemuseks olla üks kummalis-hübriidne segu erineva liigikuuluvusega jäsemetest ja pea(de)st: skulptor võis mõnikord arvata end jäljendamas ehtsat looma. Allika sõnul leiab see väide isegi kinnitust: piirkonniti on jälgitavad sarnasused seal piirkonnas välja antud loomaõpikute ning groteskskulptuuride vahel. Tuleb mainida, et gooti zooloogiaraamatutes olid eluviisikirjeldused ka draakonitest ning greifidest, kelle olemasolus tol ajal ei kaheldudki (küllap leiti juba tol ajal maapõuest dinosaurusefossiile)