Isa Goriot
tõsiselt suhtuks.
Selline väline ja kõiketeadev jutustajapositsioon on Balzacile omane. Balzac näeb korraga
panoraame ja pisidetaile: proua Vauquer' pansioni terve Pariisi taustal ning ka viletsaid lahti
hargnevaid es-partorohust matikesi pansioni salongis; isa Goriot' käekäiku pansionis kõigi
nelja aasta vältel ning momenti, kui solvunud proua Vauquer otsustab talle enam mitte anda
kurke ja sardiine. Balzaci jutustaja võib korraga olla mitmel pool, olenemata tegelaste endi lii-
kumistest. Kui Rastignac käib romaani lõpus perenaiselt surevale isa Goriofle linu palumas,
on jutustaja tunnistajaks niihästi sellele, kuidas proua Vauquer käsib köögitüdrukul võtta
pruugitud linu, kui ka sellele, kuidas juba tagasi surija juurde kiirustav Rastignac seda salaja
antud käsku ei kuule.
Kuid Balzaci jutustaja on paindlikum ja keerulisem, kui esmapilgul paistab. Ta võib kõike
näha, kõike teada ja kõikjal olla, kuid ei tee seda alati. Vahel esitab ta küsimusi, millele ta iga
annaabi.ee 
