J. Krossi luulekokkuvõte
..
,,Söerikastaja"
Väike revolutsionäär (1944)
Külma pihku toetab kuuma põske.
Hullud alles udusulised.
Ehk küll silm sul neeldud nutust rõske,
pilgud on sul imetulised.
Pikki tunde trelle pigistamast
on su ahtakene käsi must.
Kuid su süda juues ikka samast
allikast ei tunne väsimust.
Siin on habemikke hulgakaupa,
kellel mures ankrust ära hing.
Aga sinu selget lapselaupa
ehib veendumuse säraring.
Iial selle maja äng ja häbi
sinu südame ei lasku, sest
tema tuksub kumisedes läbi
nende seinte rauaraskusest.
,,Kivist viiulid"
Tiivad
Omas kodus jäin korraga kohata.
Olen äkki kui paadita aer ma.
Tahaks laulda, kuid oskn vaid ohata
ning see ajab mind nutma ja naerma.
Kaigun kaasa nüüd igale kõlale.
Kaunid asjad mu enesest viivad.
Mingi raskus on kasvanud mu õlale
ja ma tunnen: see raskus on
tiivad.
,,Lauljad laevavööridel"
Kolm pimedat meest
Milton
Teiresias
Homeros
Must lind laskus mu silmadele