Eesti geoloogiline ehitus
madalsood (Sangla ja Laeva soostik, Emajõe Suursoo).
Peipsi madaliku lõunaosas on liivaalal kuni 7 m paksuse turbaga rabad.
Vooremaal on toitaineterohke nõlvavee mõjul voortevahelistesse nõgudesse tekkinud
madalsoid ja järveäärseid õõtsiksoid.
Lõuna-Eesti kõrgustikel asetsevad nõgudes väikesed, kuid enamasti paksulasundilised
madalsood, kõrgustikuvahelistel liivatasandikel aga rabad.
Rabad jaotatakse:
A) Ida-Eesti tüüpi kumerrabad
B) Lääne-Eesti tüüpi platoorabad tasane keskosa ja järsud rabanõlvad (rabarind). Soomaa
Kuresoo rabarind on 8 m kõrge.
Turba teke ja juurdekasv:
Turbasamblast (Sphagnum), mis kasvab padjandiliselt, on väga suure veeimemisvõimega ja
halvasti soojust juhtivad. Keskkond muutub happeliseks, mistõttu suudavad
mikroorganismid taimi vaid osaliselt lagundada. Soo keskosas turba juurdekasv
kiireneb ja soo pind kumerdub
annaabi.ee 
