Füüsika referaat Valgus
Langev ja murdunud kiir asuvad kiire langemispunktist keskkondade lahutuspinnale
tõmmatud pinnanormaaliga ühes tasandi. Keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes
nimetatakse absoluutseks murdumisnäitajaks. Kui aga valguskiir suundub ühest keskkonnast
teise, siis peame kasutama nn. suhtelist murdumisnäitajat.
Läbipaistvast ainest keha, mis koondab, või hajutab valgust nimetatakse läätseks. Lääts peab
kujutama endast keha, mis on piiratud vähemalt ühe sileda kumerpinnaga.
Läätse jaotatakse - kumerläätsed ja nõgusläätsed.
Nõgusläätsed on äärtelt paksemad ja nad hajutavad valguskiiri. Kui sa vaatad läbi
nõgusläätse, siis näivad esemed väiksemad kui tegelikkuses.
Kumerläätsed koondavad valguskiiri. Fookuse, kus kaugel asuvalt esmelt saabuvad
valguskiired koonduvad, tekkib eseme kujutis ja seda võib näha ekraanil.
Kiirete käik läätsedes: -optilist kekskpunkti läbivad kiired ei murdu
annaabi.ee 
