"kumerakaanelised" - 1 õppematerjal

Eesti traditsiooniline rahvakultuur

Püttides hapnema pandud piima ja teisi toiduaineid, eriti leiba, hoiti kapis. Varasemad kapid olid ühe uksega, väikesed ja seisid vahetult põrandal. Mõnel pool jäeti ukse sisse suur neljakandiline õhutusava. Üks vanimaid panipaiku oli kirs, neljal jalal seisev kaanega laudkast, kus hoiti riideesemeid, kangaid jne, samuti vilja ja jahu. Seetõttu on kujunenud kirst omaette rikkuse sümboliks. Vanadel kirstudel oli sammaskonstruktsioon. Levinud olid ka kumerakaanelised kirstud. Viljakirstud olid lihtsad ja kaunistusteta. 6  Pimedal ajal valgustati elutuba männi- või kasepuust kistud peergudega, mida hoidis kas ahju välisnurgale kivide vahele või ümberpaigutatava tulejala külge kinnitatud raudklamber pilak. Rehetoas pidi ruumi olema ka vokkidele ja kangaspuudele. Põhiline ketrusaeg oli sügistalvel, aga kangaspuud toodi tuppa kevadtalvel.