Tõde ja Õigus II Terve tekst
plikake, kont alles nõrk. Sinu käed kuluksid meil marjaks ära."
,,Minust poleks niikuinii suurt asja," arvas Indrek.
,,Ega ma ei mõtlegi ju, et sa peaksid koju jääma, ma räägin muidu, et sinusugune kuluks meil
ära. Peab läbi ajama; mis üle jõu, jääb tegemata."
,,Oled muidugi juba küllalt üle jõu teind," ütles Indrek nagu isa lohutades. Isa mõistis seda ja
vastas peaaegu härdalt, nagu oleks ka tema õueväravas pihlaka all kuulanud maailma
kumedamaid kelli:
,,Usu, poeg, siin ilmas peab ikka üle jõu tegema, kui tahad midagi kätte saada. Ja isegi siis on
vähe, isegi siis ei saa seda kätte, mis tahad."
*
Kirikulised olid enamasti kõik juba Vargamäe Eespere õueväravast mööda läinud kodu poole
tagasi, kui Indrek oma pambu võttis, et minema hakata.
Ema käis juba ammugi hädalise näoga lahkuva poja ümber, nagu tahaks ta midagi öelda või
nagu ootaks ta, et see temale midagi erilist ütleks