Liivimaa linnused
alad endale Altmargi vaherahuga 1629.. aastal. Vastvallutatud aladel kujunes Liivimaa kubermang,
mille keskuseks sai Riia. Poolale jäänud Latgalet nimetati seejärel ka Poola-liivimaaks ehk
Inflantyks.
1710. aastaks vallutas Liivimaa kubermangu Rootsilt Venemaa (viimane sai selle ametlikult enda
valdusesse 1721. aastal), Poola-Liivimaa langes tema kätte 1772. aastal Esimese poola jagamisega.
Seejärel kadus nimetus Poola-Liivimaa käibelt ja Latgale liideti Vitebski kumbermanguga, nimetus
Liivimaa kinnistus aga üheselt Liivimaa kubermangule. Alates 1795. aastast oli Liivimaa üks
kolmest Vene Läänemere- ehk Balti kubermangust, teised kaks olid Eestimaa kubermang Liivimaast
põhjas ning Kuramaa kubermang Liivimaast läänes ja lõunas. Liivimaa kubermang oli kolmest
suurim ja olulisim ning Riias resideeris puhuti kindralkuberner, kes valitses kõiki kolme
kubermangu. Mõnikord, eriti baltisakslaste kultuuriliste teemade puhul, kasutati terminit Liivimaa
annaabi.ee 
