Riigikaitse õpik
Vabadussõja viimase perioodi ras-
kuspunkt langes detsembrisse 1919.
Punaarmee püüdis ränkade pealetun-
gidega mõjutada Tartu rahuläbirää-
kimiste kulgu, kuid nii rahudelegat- Aleksander Tõnisson (18751940),
sioon, keda juhtis välisminister Jaan Eesti kindralmajor; üks rahvusväe
Poska, kui ka Viru väerind jäi van- osade juhte; Vabadussõjas 1. diviisi
ja Viru väerinna juhataja; hiljem sõ-
kumatuks. 3. jaanuaril 1920 hakkas jaminister ja omavalitsustegelane
maksma vaherahu. Seda tähistatakse
kui Vabadussõjas langenute mäles-
kinnitas rahulepingus, et "tunnustab
tuspäeva. 2. veebruaril sõlmiti Tartu
ilmtingimata Eesti riigi rippumatust
rahuleping, mis on nüüdseni Eesti
ja iseseisvust".
iseseisvuse kõige tähtsam dokument.