Leedemullad
kujunenud leedemuldadel kasvavad madalaboniteedilised männikud. Alusmets puudub või
esinevad üksikud kadakad. Hõreda puhmarinde moodustavad kanarbik, pohl, leesikas jt.
Üksikult kasvavatest rohttaimedest võib kohata palu-härgheina ja kassikäppa. Sambla-
samblikurindes, mis on pidev, esinevad palusammal, kaksikhambad, põdlasamblikud, islandi
samblik jt. Kuivi nõmmerohumaid esineb piiratud ulatuses vaid huumuslikel leedemuldadel.
Leedemuldade tekkel on iseloomulikuks jooneks kumardumisprotsessi puudumine või selle
nõrk väljendumine. Leedemullad on valdavalt kujunenud liivadele metsataimestiku varisest
moodustunud metsakõdu mõjul. Neil kujunenud huumuskate on selgelt eksogeense
iseloomuga ning valdav osa mulla orgaanilisest alusest paikneb selgelt kihistunud
huumuskatte kujul. Teiseks leedemuldade tekke oluliseks küljeks on leetumine, mis seisneb
mulla mineraalse osa keemilises murenemises happeliste orgaanilise aine laguproduktide
annaabi.ee 
