Eesti vabariik
Venelastel ja sakslastel oli ametiasutustes õigus kasutada emakeelt.
1925. aastal võeti Riigikogus vastu rahvusvähemuste kultuuriomavalitsuse seadus.
Rahvusvähemusteks tunnistati sakslased, venelased, rootslased jt.
Rahvusgruppidel oli õgis kutsuda ellu oma kultuuriomavalitsuse asutused.
Kultuuriomavalitsustel oli õigus asutada, ülal pidada, juhtida emakeelseid koole jne.
Rahvuslikud konfliktid olid Eestis tundmatud.
Kuluutriautonoomia tugevdas Eesti mainet avalikkuse silmis.
Kultuurielu üldisi arengujooni
Moodne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur.
Järsult suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv.
Loodi elukutselisi teatreid, koore ja orkestreid.
Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine, laiem kasutamine.
Võimalikuks sai emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini.
Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit jne.