Maastikuökoloogia eksam
Maastiku areng väljendub
maastike struktuuri muutustes. Arenedes rikastub maastik uute tunnustega, s.t. muutub iga etapiga
keerukamaks nii oma komponentide kui ka maastikulise struktuuri poolest.
Eesti maastike arengus eraldatakse põhiliselt 3 etappi:
1. Preglatsiaalne periood.
Svekofenni kurrutus. Mäetekkeliste protsesside tulemusena muutus suurem osa Balti kilbist
mäestikulisek, kujunesid graniitsed intrusiivid. Järgnenud kestnud kulutusperioodil muutus ala
kulutustasandikuks, säilinud kivimid moodustasid praeguse Eesti aluskorra.. Kujunes välja
aluspõhja reljeef. Aluspõhjast pärinev kivimaterjal on olnud oluliseks komponendiks nüüdisaegse
pinnakatte välja kujunemisel.
Suurem tähtsus on preglatsiaalsetel setetel seal, kus pinnakate on õhuke või puudub üldse. Nt:
lubjakivide avamusalal Põhja- ja Lääne-Eesti nooremates setetes esineb hulgaliselt materjali
aluspõhjast, millest tingituna on mulla lähtekivim karbonaatide rikkas. Sellest oleneb omakorda
annaabi.ee 
