1. Mis mõjutab merevee omadusi? -mere pinnale langev päikese kiirguse hulk -soolsus -soolsus -veetemperatuur -vee ringlemine 2. Mitu % päikesekiirgust neeldub merevees ja kui palju peegeldub? -merevees neeldub 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri 3. Kuidas toimud soojuse ümberpaigutumine veega? -neeldumine lõppeb 30-40 m sügavusel. Seetõttu on veekogu paari meetri paksune pinnaskiht soojem kui sügavamate kihtide vesi 4. Millises maailmapiirkonnas on merevesi soolasem? Miks? -lähistroopilistel aladel, sest seal toimub suur auramine, mis ületab sademeid mitmekordselt. 5. Iseloomusta soolsust kui elustiku faktorit. -merevee soolsus mõjutab liikide arvu. Mis on suurim 35-40% soolsuse korral ning kõige väiksem 5-15% juures. Mida soolasem on vesi seda rohkem on liike. 6. Iseloomusta kulutus rannikut, langrannikuid ning selgita, kuidas mõjutab lainetus rannikule? -Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumi...
Moheri kaljud Cliffs of Moher Koostas: Ranniku asukoht asuvad Iirimaa läänerannikul Atlandi ookeani rannik lähim suurlinn on Galway (75km) 8 km pikk kõrgeim punkt 214 m Pinnavormi kirjeldus ja tekkimine järskrannik koosneb liivakivist ja savikildist kulutusrannik tekkis 320 millionit aastat tagasi pankrannik (Karbon ajastu) lained kulutavad alumist osa Moheri kaljud said nime vana kindluse Mothar or Moher järgi kõige kõrgemas punktis asub O'Brien's torn Kasutatud materialid https://prezi.com/szbch4heqfwe/moheri-kaljud-lirimaal/?webgl=0 https://en.wikipedia.org/wiki/Cliffs_of_Moher http://www.cliffs-moher.com/about.php https://res.cloudinary
maasäärega põhiveekogust eraldatud. Laguun asub mandrilaval ja seega on ta madal. Laguunis murdlainetust ei esine. Selline rannikutüüp on tekkinud, sest meri kuhjab setteid, tekitades maasääre. Laguun kasvab ajapikku kinni ning sinna võivad tekkida soolalademed, sest vesi aurab ära. Pilt 3. Pankrannik Sitsiilia idarannikul asub pankrannik. Rannik on käänuline, enne rannikut läheb meri sügavamaks. Pankranniku sein on järsk. Pankrannik on kulutusrannik, mis on tekkinud lainetuse kulutava tegevuse tulemusena. Selline rannikutüüp esineb avamerele suunatud rannaosas. Pilt 4. Kuurortpiirkond Nice on kuurortpiirkond Lõuna-Prantsusmaal. Asub lahesopis ning vesi on kandnud setted rannikule. Ranniku läheduses on sügavus väike ning avamere poole liikudes sügavus kasvab. Rannikukindlused puuduvad, sest lainetus on väike ning meri on madal. Pilt 5. Sadamapiirkond Denia on sadam Kagu-Hispaanias
Suurimad tõusud on lehtrikuj.lahtedes(vähem ruumi, vesi ei mahu ära, üleujutus) RANNIKUDRannikutüübid: 1. Laugrannik- kuhjerannik- vee en. pole suur, ei vii setteid ära Vesi liigub lainetuses ringikuj., põrkudes vastu põhja viskub vesi rannale(laine murdub), kuhjab veepiirile rannavalli. Merre tagasi valgudes viib vesi osa setteid kaasa- kuhjab vee alla kõrgema leetseljaku e. rannabarri. 2. Maasäär- Vesi liigub püsivalt ühes suunas, kannab setteid rannas edasi. 3.Pankrannik- kulutusrannik, kuj- settekivimite paljandumisel. 4.Kulutus-kuhjerannik- 4.1Fjordrannik- tekib ookeani suubuvatesse liustikorgudesse, rannik väga tihedasti liigestatud nende suudmelahtedest e. fjordidest. 4.2- Skäärrannikud- piirk.-s, kus kaljuvoored on ranniku lähedal, ulatuvad osal. veest välja. (Stockh, Helsinki, Turu)4.3-Riasrannikud- piirk.-s, kus mäeahelikud ja nende vahelised orud on risti merega. Tekib lahtedest ja saartest tug. liigestatud rannik(Kantaabria). 4.4- dlmaatsiarannikud-piirk
kuhjuvad setted ning maakoore aeglane tõus kogu ranniku ulatuses. 14. Nimeta Eestis esinevaid järsk -ja lauskrandasid. V: Järskrannad: Rannamõisa, Muuksi ja Ontika. Lauskrannad: Harilaiu liivarand, möldri moreenrand 15. Kirjelda kulutus- ja kuhjerandade levikut Läänemere rannikul. V: Rootsis ja Soomes, kus paljanduvad eelkambriumi kristalsed kivimid, valitseb tugevasti lahtedest ning poolsaartest liigestunud skäärirohke kulutusrannik.Lätis ja Leedus, kus rannik tektooniliselt vajub, on see suhteliselt sirgjooneline, saarteta ja põhiliselt kuhjeline. 16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul. V: EUROOPA KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? V: Päikesekiirguse hulk, kui palju päikesekiirgust tegelikult maapinnani jõuab läbi pilvede. Mida põhja poole, seda tugevamalt mõjutab Euroopa kliimat Põhja-Atlandi hoovus. Suurel