Eesti loodusgeograafia
Aluskord – meil moodustavad aluskorra peamiselt moondekivimid, väiksemal
määral ka tardkivimid. Aluskorra kivimite pealispind madaldub Eestis ühtlaselt
põhja-lõunasuunaliselt (Eesti monoklinaal). (Aluskorra sügavus, samuti seda
katvate setendte kogupaksuse suurenemine P-Eestist lõuna ja kagu suunas
ning aluspõhja kivimite ida-lääne-suunalised avamusjooned annavad
tunnistust maakoore hilisematest liikumistest, samuti nendega kaasnenud
kulutusprotessidest.) Aluskorra kivimid ei paljandu Eesti. Kõige lähem koht
Suursaarel ja Suur-Tütarsaarel (vee all ka Neugrundi kaatris). Väiksemad
aluskorra kõrgendid on nt Uljaste kuplistik, Kärdla astrobleem..
Pealiskord – settekivimite kompleks, mis katab aluskorra moondunud,
kurdunud ja murrangutest lõhestunud kivimeid. Pealiskorra kivimid on samuti
nõrgalt kallutatud monoklinaalse- või peaaegu rõhtlasuvusega.
annaabi.ee 
