Hüdrosfäär
kujunenud pinnavormid. Rannik hõlmab rannaga piirneva maismaa ja mere osa.
*Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning
kujunevad kulutusrannad. Moodustuvad suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on
kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nim seda pangaks, vastavat
rannalõiku pankrannaks.
*Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e õgvenemine,
mis on tingitud poolsaarte otses olevatest kulutavatest lainetest.
*Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Rannad on lauged.
*Rannavallid on rannajoonega paralleelsed settevallid. Rannabarrid on veealused
vallid. Kui setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, nim seda setete
pikirändeks.
*Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kindlatest looduslikest
teguritest, mida kajastab jõe veereziim, milles saab eristada suur- ja madalvett ning
juhuslikke tulvasid