Rannaniidud
Partidest pesitsevad rannaniitudel sagedamini
sinikael-part, rägapart, luitsnokk-part. Lisaks pesitsevad rannaniitudel veel paljud värvulised
nagu näiteks sookiur, lambahänilane, põldlõoke. Võsastuvatel rannaniitudel suureneb
pesitsevate värvuliste liikide arv põõsastes pesitsevate liikide arvelt. Karjatatavate lagedate
rannaniitude linnustikus on domineerivateks liikideks kurvitsalised. Hanelisi ja värvulisi
leidub rohkem tugevalt liigendatud, kulustunud või roostunud/võsastunud rannaniitudel. kuna
kaasajal on klassikalisi lagedaid rannaniite säilinud väga vähe, mistõttu on paljud
rannaniitudele tüüpilised kurvitsalised muutunud niivõrd haruldasteks, et nad on kaitse alla
võetud.
Spetsiifilist imetajafaunat rannaniitudel välja kujunenud ei ole. Toiduotsingutel võib siin
kohata põtra, metskitse, halljänest, rebast, minki.
Kõik meie rannikukooslused on primaarsed, s.t. et nad on tekkinud maatõusul merest
annaabi.ee 
