Eesti majanduse areng 1990-2011
Alates üleminekuperioodi algusest on Eestis rakendatud
ranget fiskaalpoliitikat, mille keskvalitsuse tasandil määratleb suuresti valuutanõukogu süsteem,
keelates keskvalitsusel keskpangalt laenu võtta. Välislaene võetakse aga spetsiaalse protseduuri
alusel läbi Riigikogu ja kasutatakse ainult avaliku sektori investeeringute katteks. Seega võib
kokkuvõttes öelda, et Eesti fiskaalpoliitika on rahvusvahelise kogemusega võrreldes enam
tulupoolne kui kulupoolne.
Tulud. Eesti maksupoliitika põhiprintsiipideks on lai baas ja madalad maksumäärad, seetõttu on
maksukoormus (riiklike maksude suhe SKP-sse) 3637% küllalt madal võrreldes teiste maade
praktikaga. Pärast laiaulatuslikku maksureformi 1994. aastal on senini valitsussektori põhituludeks
18%-line käibemaks, ühtse 26%-lise määraga tulumaks nii üksikisikutele kui ettevõtetele ning
aktsiisid. Mittemaksulised tulud, mis moodustavad ca 3,54% SKP-st, koosnevad riigi
annaabi.ee 
