kuna ta sisaldab peale mehaanilise kulumise (materjali lõikamine ja kriimustamine),ka adhesiooni, pinnaaluste mikropragude teket ja levimist, materjali kandumist ühelt kontaktpinnalt teisele, pinnakareduste muutumist sissetöötamisperioodil, tribokeemiliste kilede teket jt protsesse. 7 Võrreldes teiste kulumisliikidega (abrasiivkulumine, erosioonkulumine) on hõõrdekulumine kõige keerulisem kulumisliik Reaalsed pinnad on keerulise reljeefiga, mida iseloomustavad nende karedus ja lainelisus. Hõõrdumisel karedate kehade vahel on kontakt diskreetne, tekivad üksikud friktsioonsidemed, mis määravad kulumise protsessi Hõõrdekulumine on sageli põhjustatud adhesioonist s.o. pinnakonaruste nn külmkeevitumine, materjaliosakeste ülekandumine ühelt pinnalt teisele, augukeste ja kalasoomuse ilmumine pinnale. Hõõrdumise alaliikideks on
pinnalt. Selline kulumine on võimalik ka poolvedelikulise hõõrdumise tingimustes. Võrreldes pindrebenemisega kulgeb hapendumiskulumine suhteliselt aeglaselt. Soojuskulumine tekib siis, kui hõõrdumisega kaasnev temperatuuri tõus põhjustab metalli omaduste muutumise (pehmenemise või koguni sulamise). See aga põhjustab pindrebenemise. Hõõrdepindade kuumenemine võib kaasa tuua ka hapendumiskulumise suurenemise. Seega võib üks kulumisliik üle minna teiseks. Abrasiivkulumine on tingitud hõõrduvate detailide vahele sattuvatest kõvadest võõrkehadest (liiv, tolm, metallipuru), mis lõikuvad detailide pinda ja põhjustavad metalliosakeste eraldumise. Abrasiivkulumine võib kaasneda kulumisele pindrebenemise teel. Väsimuskulumine tekib peamiselt veerehõõrdumisel ja selle põhjuseks on kontaktpindades materjali pinnakihi väsimine ja murenemine. Kulumise vähendamine
pinnalt. Selline kulumine on võimalik ka poolvedelikulise hõõrdumise tingimustes. Võrreldes pindrebenemisega kulgeb hapendumiskulumine suhteliselt aeglaselt. Soojuskulumine tekib siis, kui hõõrdumisega kaasnev temperatuuri tõus põhjustab metalli omaduste muutumise (pehmenemise või koguni sulamise). See aga põhjustab pindrebenemise. Hõõrdepindade kuumenemine võib kaasa tuua ka hapendumiskulumise suurenemise. Seega võib üks kulumisliik üle minna teiseks. Abrasiivkulumine on tingitud hõõrduvate detailide vahele sattuvatest kõvadest võõrkehadest (liiv, tolm, metallipuru), mis lõikuvad detailide pinda ja põhjustavad metalliosakeste eraldumise. Abrasiivkulumine võib kaasneda kulumisele pindrebenemise teel. Väsimuskulumine tekib peamiselt veerehõõrdumisel ja selle põhjuseks on kontaktpindades materjali pinnakihi väsimine ja murenemine. Kulumise vähendamine
annaabi.ee 
