Hõõrdumisega kaasneb mikromahus materjali pinnas hõõrdejõudude muutus. Selline tsükliline koormus viib peale teatud arvu tsükleid faaside- või teradevahelise piiridel väsimuspragude tekkele ja arengule. Kõvasulameis on tavaliselt nõrgimad struktuurielemendid karbiiditerade või faaside (karbiid-sideaine) vaheline piir. Materjali eraldumine algab peale esimeste karbiiditerade eraldumist peale teatud arv tsükleid Materjalide kulumiskindluse näitaja on kulumiskordaja k, mis arvutatakse Archardi valemist: k = V / Fn x s kus V on materjali mahuline kulumine, mm3; Fn - survejõud, N; s läbitud tee pikkus, m. 40 Hinnati WC-Co materjalide kulumiskordaja antud katsetamistingimuste juures. Kordaja k väärtused on toodud joon.8. Kordaja k on materjali kulumise näitaja antud katsetamistingimuste juures. Ta on samasugune materjali omadus nagu kõvadus, tugevus jne
6 4 2 0 800 900 1000 1100 1200 1300 1400 1500 1600 K õ v a d u s , H V 10 Joon.37 Kermiste kulumiskordaja sõltuvalt kõvadusest Nagu eeltoodud nähtub, avaldab kõige suuremat mõju kermiste omadustele karbiidi ja sideaine vaheline vahekord. Sideaine sisalduse suurenedes paindetugevus ja purunemissitkus suurenevad ning kõvadusja kulumis- ja erosioonikindlus, vähenevad. Teiseks, kermiste omadustele enammõjuvaks faktoriks on TiC ja Cr3C2 baasil kermiste legeerimine molübdeeniga. Molübdeeni mõju on kahesugune. Ühelt poolt ta takistab karbiiditerade kasvu
annaabi.ee 
