See on loodes kõrgem (Laiuse voor 144 m üle merepinna) ja laiem (30 km) ning kagu suunas madalduv (Vasula voor 80 m üle merepinna) ja ahenev (u. 15 km). Niisugune kuju tuleneb Vooremaa asendist Pandivere kõrgustiku varjus. Liustikud, mis ei suutnud kõrgustikku ületada ja liikusid sellest kahelt poolt mööda, lähenesid teel Peipsi nõkku taas teineteisele, voolides voorestiku kaguosa kitsaks. Koos Pandivere kõrgustikuga moodustavad nad justkui suure komeedi, mille peaks on kulumiskindlatest lubjakividest koosnev Pandivere ning sabaks läbinisti pudedatest setetest koosnev Vooremaa. Voored koosnevad peamiselt moreenist, vähem leidub nende koostises kruusa ja liiva. Viimati mainitud setted on iseloomulikud teist tüüpi väiksematele pinnavormidele, mis on harilikult kuhjunud kas voorte nõlvadele või lagedele. Neist olulisemad on mõhnastikud Kassinurmes, Kukemetsas, Saarel, Toljasel jm. Voorte lagedesse on
settekivimiline pealiskord. Põimkihilisus kihilisus, kus kallakud peenekihilised seeriad on eraldatud horisontaalsete pindadega. Regressioon mere taandumine. Riff rahu, üksteisele kinnitunud organismide (korallid, lubivetikad, käsnad jt.) lubiskelettidest moodustunud merepõhjakõrgendik. Rifikõvik tänapäeva pinnamoes esinev, kõvadest rifikivimitest moodustunud aluspõhjakõrgendik. Rändrahn mandrijää poolt oma esialgsest asukohast kaugele kantud suur kivi. Silekalju kulumiskindlatest kristalsetest kivimitest koosnev kaljurünk või küngas, mille liustikujää on siledaks lihvinud; moodustavad rannikumeres kaljusaari ehk skääre; Eestis kutsutakse ka ,,oinapeadeks". Siluri klint ka Gotlandi Lääne-Eesti klint; Balti klindist lõunas paiknev Siluri kivimite astangute süsteem, mis algab Gotlandi saare lähistel ja on jälgitav kuni Lääne-Eesti mandrialani. Sinisavi Alam-Kambriumi sinakasroheline kuni lillakaskirju savi; kuni 90 m
annaabi.ee 
