kogus on 4; jah hind ja piirkulu on võrdsed, kui kasutame ,,kuldreeglit"; 3. lõpetab, sest MR=50 on igal tasemel väiksem kui MC; 4. 100, sest esimese ühiku MC=100; 30. 1. P=2 krooni, mille arvutamiseks võib kasutada seost TR=P×Q, seega kui näiteks kogutulu TR=40 (vt joonis 7.7) ning seejuures kogus Q=20, siis hind P peab olema 2; 2. firma püsikulud TFC=30, sest kui firma midagi ei tooda (toodangu kogus =0), siis kogukulud TC võrduvad püsikuludega TFC; jooniselt 7.7 on näha, et kulujoon TC toodangukoguse 0 juures näitab arvulist suurust 30; 3. Q=25 ja Q=45 ehk kogutulu TR ja kogukulu TC kõverate lõikepunktidest lähtuvalt; taolisi punkte nimetatakse ka kasumilävi ehk kulude katmise piirpunkt; kasumiläve tunnusteks on P=ATC; TR=TC;
g olla võimeline rohkem säästma, olenemata sellest, kui kokkuhoidlikuks ta muutub. 32 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Kokkuvõte tasakaalust NB! Tasakaal on tagatud, kui kulutused on võrdsed sissetulekutega. g 1. Graafiliselt on tasakaal tagatud siis, kui kulujoon lõikub 450 sirgega. i 2. Algebraliselt on tasakaal tagatud siis, kui Q' = (1/(1-c))*A 3. Samuti on tasakaal tagatud kui ettekavatsemata varud võrduvad nulliga, Iu=0. Mida suurem on marginaalne tarbimiskalduvus MPC (või mida väiksem on marginaalne säästukalduvus MPS) seda kõrgemal on tasakaalu tase. tase Autonoomsete kulutuste kasv tõstab tasakaalu taset.
annaabi.ee 
