Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
Küünal pidi kogu aeg surnu
juures põlema, valvati mitmekesi ning valvajad ei tohtinud magama jääda, et surnuga
ei saaks midagi halba toimuda. Surnu valvamisel lauldi, aeti juttu, võidi ka mängida, et
mitte magama jääda. Muidu võib surnu elavad kaasa viia või võib tulla kurat surnu
juurde jne.
- Surnu vaatamas käimine, käidi surnuga hüvasti jätmas juba enne matmist. Oli
personaalne hüvastijätt, kuna matustel oli juba palju rahvast koos. Eriti setu kultuuuris
käib sellega kaasas andeks palumine surnu käest, lepituse otsimine.
- Looma tapmine, kaugemas minevikus käis matusega kaasas vereohver, tapeti loom.
See komme on aja jooksul taandunud aina väiksemaks ning praeguseks on peaaegu
kadunud.
- Peiesööming (ohverdus), praeguse ajani oluline matuse osa, ilma milleta matused
ei ole mõeldavad. Peielauas on surnule tühi koht
Matuseriided
Matuseriided on varem kas kindlaks tehtud või juba valmis pandud: setu 80%, Võru
74%