Maailmakirjandus III - Valgustus, romantism ja realism.
See ei sobinud prantsuse poliitikatele ja ta saadeti
hukatusse. Voltaire üritas dialoogi viia tavakõne tasemele. Kutsus üles
mitte ehitama teose teksti üles ühes keeles(ühes kontseptsioonis), nt
madalate asjade puhul kasutada madalat karakteristikat. Nt talutüdruk
rääkiski nagu taluinimene jne. Tollases teostes polnud kombeks kasutda ei-
tea-mis-keelt, rääkima pidi viisakalt.
On kirjutanud palju raamatuid, kus tema pilk läheb idamaadesse.
Võõrandutakse oma enda kultuurpildist ja oludest. Kõigis Voltaire'i juttudes
on iseloomulik idamaisus. 1732 ,,Zaiir", ,,Peruu indiaanlased" jne. Ühelt
poolt eksootika ja teiselt poolt valgustuslik võõrandumine. Üks juhtivateks
teemadeks on fanatism üheski teemas ei pea olema fanaatik. Nagu ka
tänapäeval: ära ahelda enam ühe puu külge jne. Voltaire võtles fanatismi
vastu. Võib olla kriitiline ja mõtleja, aga mitte fanaatiline.
On märgata ka kriisi tema arengus. Tekkisid ka teised teised mõtlejad,