Kultuurielu ja olme peale Eesti iseseisvumist
Suits, näitekirjanduse alal Hugo Raudsepp, noorsookirjanduse alal Oskar Luts ning
kirjandusloo alal Friedebert Tuglas.
1925. aastal võeti Riigikogus vastu kultuuromavalitsuse seadus. Seadus tunnistas
rahvusvähemusteks sakslased, venelased ja rootslased ning kõik teised rahvusgrupid, kelle arv
ületas 3000 piiri. Kõigil sellistel rahvusgruppidel oli õigus kutsuda ellu oma
kultuuromavalitsuse asutused esindusorganina kultuurinõukogu ja täidesaatva instantsina
kultuurivalitsus. Kultuuromavalitsustel oli õigus asutada, ülal pidada, juhtida ja kontrollida
emakeelseid koole ja teisi kultuuriasutusi (teatrid, raamatukogud, kirjastused jm).
Omariiklusaastatel kasvas varasemast eesti talurahvakultuurist välja kõrgprofessionaalne
rahvuskultuur. Järsku suurenes muusikute, näitlejate, kirjanike ja kunstnike arv. Tegutsesid
haritlaste kutseliidud nagu Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Kujutavate Kunstide
Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit