Mesopotaamias kasvatati nisu 5000.a. eKr 1528.a. rändas nisu Lõuna-Ameerikasse 1788.a. Austraaliasse 1812.a. Kanadasse Nii algaski nisu võidukäik kogu maailmas, nüüd kasvatatakse nisu peaaegu kõikjal, eriti Ukrainas Nisu eksportijad Ukraina Kasahstan Venemaa USA Kasutamine Nisu Nisujahu (leib, sai, koogid, pudrud, pastaroad, Eksport Import manna, sepikujahu jms) Nisu liigid Kultuurnisu liike on ligi 20, mis jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkaldest Tähtsimad liigid on: a) pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) b) kõva nisu (sellest tehakse makaronitooteid). Tuntakse: a) talinisu - suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi. Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab ületalve. Lõikus toimub järgmisel aastal
Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba. Tollases leivajahus oli ka ohtrasti liiva, sõklaid ja ohteid, sest liiva abil oli parem vilja jahvatada. Nisuteradest valmistati ka putru. Nisust saab jahvatada mannat ja sepikujahu.Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi. Nisu kasvab hästi soojemates maades. Nii ei kasva Eesti põldudel kaugeltki nii hea nisu, kui Ukrainas. Eestlaste toiduks tuuakse nisu sisse väljastpoolt. Kultuurnisu liike on ligi 20. Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks. Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel kergesti sõkaldest. Tähtsimad liigid on pehme nisu ehk harilik nisu (saiajahu) ja kõva nisu (sellest tehakse makaronitooteid). Tuntakse talinisu ja suvinisu. Talinisu on suurema saagikusega, kuid nõuab ka paremaid kasvutingimusi. Talinisu külvatakse augusti lõpul või septembri algul ning tema oras elab ületalve. Lõikus toimub järgmisel aastal
samaväärsetega suurema saagi või toodangu saamiseks. Pidev kunstlik valik käib sordi- ja tõuaretuses. Saavutatud muutusi saab säilitada kloonimise teel, kus siis järglane on täpselt vanema koopia, või taimi ka pistokstega, tütartaimedega jne. e. vegetatiivselt. Genofondi võib muuta ka lähisugulasliikide ristamise teel. Seda meetodit nimetatakse hübridisatsiooniks, kuid saadud tulemusi hübriidideks. Edasi kasutatakse jällegi kunstlikku valikut. Näit. võib ristata kultuurnisu oma eellastega, et tõsta kultuuri haiguskindlust. Tänapäevane geenitehnoloogia võimaldab viia üle ühte tunnust kandvat geeni, ilma, et oleks vajadust ristata. See võimaldab aega kokku hoida, kuid viia mingit tunnust üle ka mittesugulasliikidelt. Näiteks: hiljuti viidi seale üle edukalt spinati geen, mis väidetavalt tegi sea liha maitse paremaks ja õrnemaks. Ka on tomatite külmakindluse tõstmiseks neisse viidud kala geen. Sama tehnoloogia järgi saab tõsta ka
annaabi.ee 
