Metsabotaanika
kasutatud rahvameditsiinis põletiku- ja valuvastase vahendina. Õitest on saadud
kollast värvainet. Hea meetaim, iluaianduses väärib tähelepanu hilissuvise õit-
semisaja tõttu.
METSMAASIKAS Fragaria vesca; nime päritolu: fragum maasika nimetus Vergiliu-
sel; tuletatud ladinakeelsest sõnast frago lõhnan, millega iseloomustatakse
maasika aromaatseid vilju. Vesca väike; metsmaasikas on kultuurmaasikatest
palju väiksem. Sugukond roosõielised.
Kasvukoht: eelistab poolvarju, puudub soodes, rabades niisketel niitudel ja kuival
liival. Kasvab sega- ja lehtmetsades, massiliselt raiesmikel, kraavi- ja teepervedel,
puisniitudel. Metsmaasikas on madal 6-20 cm kõrgune kodarikpüsik, risoom
lühike, rõhtne, risoomist väljuvad juurmised lehed ja nende kaenaldest maapealsed
võsundid. Lehed pikkadel rootsudel, kolmetised. Ka vartel esineb lehti, need on
annaabi.ee 
