laenatud alam-saksa k, rootsi k. Nii eesti ja läti k on kristlik sõnavara, mis on laenatud vana-vene riigist - niisiis see kristus oli varem tuntud - nt eesti rist, paavst, ristimine - läti keeles selliseid sõnu rohkem. Ka Henriku kroonika järgi Läti ala seos Vene keskustega oli tugev. Veel 12. sajandil telliti Ojamaa kirikutesse freskoseid maalima õigeusklik kuntsnik - polnud konflikte 2 kiriku vahel. Eestile lähim kultuurmaa oli Venemaa, mitte Skandinaavia. Kristlik sümboolika nt ehetes levib enne ristiusustamist, aga keskaja kontekstis on oluline, et märgi kandmine on tähtis olnud sel ajal, kui elanikkond oli heterogeenne. Samas mõnikord võivad nii kristliku sümboolikaga ehted ja teistsugused ehted esineda ka koos. Võib öelda, et eestlaste mõttemaailma 12. sajandil olid mingisugused kristlikud tõed juba jõudnud ja oli eestlasi, kes olid ristitud
Mageveevarud on vähenenud või saastunud, maakera metsapind aga kahanes ajavahemikus 1980...1990 ligi 130 miljoni ha võrra, mis vastab ligikaudu 6-kordsele Soome või 66-kordsele Eesti metsamaa suurusele (Eesti pindala on ca 45 000 km2, metsa 47%). Loodusvarade ülekasutamisest kõnelevad ka osoonikihi õhenemine ja nn. kasvuhoonenähtus. Aastaraamatu hinnangu kohaselt väheneb (arvutatuna ühe inimese kohta) karjatatava maa pindala 2010. aasta lõpuks 22%, kalasaak 10%, niisutatav kultuurmaa 12% ja muu põllumaa 21%. Samaks ajaks hinnatakse maakera elanike arvu seitsmele miljardile. Ootuspäraselt suureneb ebavõrdsus inimeste vahel. Kui 1960. aastal haaras maakera kõige rikkam viiendik 70% maailmatulust, siis 1989. a. juba 80%. Rahvastiku kasvu piiravate abinõude rakendamine tekitab teravaid vastuolusid tööstus- ja arengumaade vahel. Tööstusmaades valitseb sageli arusaam, et rahvastiku kasvu ja selle piiramise kiirus
annaabi.ee 
