Kandseente hulka kuuluvad ka torikulised, mis elavad enamasti puudel ja toituvad surnud puust, taimeraku kestade ligniinist. Sellega kahjustavad nad elusaid puid, põhjustavad neil mädanikku ja võivad puutüved seest õõnsaks muuta. - Toiduainete riknemist põhjustav hallitus on enamasti moodustunud mitmetest hallikute liikidest. Neist tuntuim on kottseente hulka kuuluv pintselhallik, millest eraldati esimene antibiootikum penitsilliin. Selle seene kultuurliike kasutatakse ka valge- ja sinihallitusjuustu valmistamisel. Kottseente poolt moodustunud hallituslaigud on tihti värvilised: kollased, rohelised, pruunid. See tuleneb vastavate seeneliikide hüüfide värvusest. - Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud mükotoksiine. - Üherakulistest seentest on enimtuntud pärmseened, kelle esindajat - pagaripärmi - kasutatakse taigna kergitamiseks
viisil. Kuna erinevalt kultuurpõllumaadest (sh kultuurniitudest) ei ole poollooduslikel kooslustel lubatud intensiivne põllumajandus, kehtivad nende hooldamisel võrreldes kultuurniitude hooldamisega teatud piirangud: niitmist on lubatud alustada hiljem kui kultuurrohumaadel, piiratud on väetiste ning pestitsiidide kasutamist, iseloomuliku liigikoosseisu säilitamiseks ei ole neile aladele lubatud kultuurliike külvata ega anda neil aladel karjatatavatele loomadele lisasööta. 2013. a on kaitstavatel aladel hoolduses ligikaudu 27 000 ha ja taastamises ligikaudu 3 000 ha poollooduslikke koosluseid. Suurem osa hooldatavatest poollooduslikest kooslustest asub eramaal (48%), riigimaadel asub hooldatavast alast 33% ning 19% alasid on jätkuvalt riigi omandis oleval maal. Pärandkoosluste hooldatavast pindalast enamuse ehk 72% hooldavad
-6-7 t karjamaarohtu -10-11 t rohusilo -1 t heina -1100 1200 kg jõusööta 5000 kg toodangu puhul (iga 1000 kg enam- toodangut nõuab ca 1000 kg jõusööta rohkem) -Kesk-Eestis on võimalikud järgmised saagid: -teravili 3 6 t/ha -karjamaalt 25-30 t/ha -haljasmassi 40-45 t/ha kahe niitega s.h.6 t heina I niitest Pealtparandamine Niiskustingimused ei vaja põhjalikku reguleerimist. Rohukamar sisaldab piisavalt kultuurliike. Ei ole umbrohtumist luht-kastevarre, võilille, nõgesega. Võsa laastamine, kivide koristamine, pinna tasandamine, seemne täiendav pealekülv hõrenenud kamarates. Vanemad kamarad, ka I kasutusaasta kamaratel. Varakevadel vahetult peale lume sulamist käsitsi; spets. külvikute olemasolul võiks külvata veidi hiljem - oluline on, et seeme ei jääks kuiva kätte. Vajadusel äestada ja rullida. Kui kamaras on sammal või palju kulu tuleb enne äestada. Tasakaalustatud väetamine
5. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused Arvesse tulevad komplitseeritud ja aeglane paljunemine, mükoriisa olemasolu, kitsas ökoloogiline amplituud vms, mis puudutab eelkõige käpalisi, kollalisi ja oligotroofsete veekogude liike. Meeldetuletuseks olgu lisatud, et kõik Eesti käpalised ja kollad (välja arvatud kattekold) on looduskaitse all. Lisaks säilitatakse haruldasi liike (enamasti kultuurliike) selektsiooniaedades. Genofondi kaitse toimub Eestis Pollis. Kaitse alla on võetud ka endiste selektsionääride aiad Kurvitsa aed Tartus, Aamissepa aed Jõgeval. Parkides ja puukoolides on erinevad puu- ja põõsaliigid. Kokku on Eestis üle 500 pargi. Nendel on teaduslik, kasvatuslik ja kultuuriline väärtus. Kaitstavad põlispuud on kas pesapuud või seotud mõne tuntud inimesega Viiralti tamm Viljandi lähistel, või on seotud mõne kultuurisündmusega, nt
annaabi.ee 
